Mõned kontaktid sünnivad peaaegu juhuslikult, et siis muutuda väga tähenduslikuks. Just nii juhtus Soome Vabakiriku Tamperes asuva kooli Teologinen Opisto rahvaga. Mõned kuud tagasi vajasime välispartnerit ühte projekti. Soome kool oli nõus osalema. Zoomis, kus projekti arutasime, nägime üksteist esimest korda. Aga vaid mõned nädalad hiljem olid nad valmis meile külla sõitma. Ja nüüd kohtusime silmast silma!

Kümne küllatulija seas oli lisaks soomlastele ja kaks eestlast - Soomes elavad koguduserajajad Kenno ja Jaana Leier. „See on nagu täideläinud unistus,“ kommenteeris Kenno, kui olime ümber laudade istunud. Meid hämmastas Teologise Opisto kõrge teoloogilis-professionaalne tase, eriti Piibliainetes. Kui olime mõne tunni vestelnud, saime aru, et meil on uskumatult palju ühist – nii otsinguid kui muresid, nii leidmisi kui unistusi.

Kui olime ära kuulanud mõlema kooli tutvustused, küsinud terve hulga küsimusi ja saanud vastuseid, jäi alles veel üks küsimus: „Mida me nüüd koos tegema hakkame?“ Mõtteid oli mitmeid, aga otsustasime, et kuulame ära, peame nõu, kaalume ja palvetame ja siis räägime edasi

Ega me tea siiani, mis sellest projektitaotlusest saab. Aga üks külaliste esindajatest ütles: „Isegi kui projektist midagi ei saa, tasus seda teha. Juba selle tänase kohtumise pärast.“