Jagame teiega põnevat uudist, mis ka seminari ja EKB koguduste liiduga seotud on:

Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas kaitsti selle aasta augusti lõpul magistritööd, mis käsitleb Eesti vabakoguduste, täpsemalt Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liitu kuuluvate koguduste 20. sajandi alguses ehitatud palvemaju. Margarita Pugri magistritöö ühendab ajaloolise mõõtme vabakoguduste arhitektuuripärandi väärtustamise ja säilitamise vajaduse põhjendamisega.

Uurimus toob esile palvemajade kui ajalooliste arhitektuuripärandi olulisuse ja otsib lahendusi võimalikuks säilitamiseks. Selleks on kirjeldatud palvelate kujunemis- ja ehituslugu, vaadeldud ruumilisi muutusi ajas ning analüüsitud hoonete väärtusi.
Seejuures on väga oluline füüsilise ja vaimse pärandi aspektide käsitlemine koos, ühe tervikuna. Autor püüab mõtestada koguduste ajaloolist spiritualiteeti, jumalateenistuse rõhuasetusi ja kuidas see materiaalses peegeldub.
Pealtnäha lihtsates ja argistes ruumides on oma pühadus ja kord. Praktilised pisidetailid on saanud ajajooksul sümboolse tähenduse, olgu selleks siis ruumi keskteljel asuv kõnepult, rohmakalt tahutud istepingid, mütsinagid palvemaja seintel või esivanemate jalgade poolt kulutatud lävepakk. Seintele kinnitatud või maalitud piiblisalmid rõhutavad koguduse sõnakeskset identiteeti ja Jumala Sõna tähtsust traditsioonilises ruumis.

Lisaks 20. sajandi alguse traditsiooniliste palvemajade käsitlusele räägib uurimistöö koguduse ja ruumi vahelistest suhtetest ning püüab leida vastust, millist osa mängib ruum koguduslikus maailmapildis ja missioonis. Palvemaju on sageli käsitletud eelkõige kui koguduse kodu. Samas ei ole palvemaja vaid suletud kogukonna ruum, vaid see on avalik ruum, mis kannab oma sõnumit maailmale. Hoone on kui raamatu kaaneümbris ja eessõna, millele põgusa pilgu heitnud lugeja oma arvamuse kujundab. Koguduslik elu ja jumalateenistuse läbiviimise viis muutuvad pidevalt, sellega koos ruum meie ümber. Kui palju me mõtestame ruumis toimuvaid muutusi ja millist tähendust me millelegi vabakoguduste sakraalses ruumis omistame, millised on tänased uued dominandid ruumis – on mõned küsimused paljudest, millega autor oma uurimistöös tegeleb.

Teema on aktuaalne ja vajalik mitte ainult arhitektuuriajaloo mõttes, vaid ühtlasi koguduste endi teadlikkuse tõstmiseks – vabakogudused on oma tegevuses suhteliselt pragmaatilised, sageli arhitektuurset väärtust märkamata. Enamjaolt ei ole vabakoguduste palvemajad ka riikliku kaitse all. Eriti Läänemaal ja saartel, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse usulise ärkamise piirkonnas, on tänaseks terve rida kogudusi oma tegevuse lõpetanud või märgatavalt kahenenud. See kõik tõstatab terve rea küsimusi seoses koguduse palvemajaga.

Täna on EEKB Liidus 84 kogudust, kellest 29 kasutab 20. sajandi alguses ehitatud palvemaja. Samas tühjana seisvaid või muusse kasutusse läinud palvelaid on kokku 27. Seega on tõsine oht kaotada meile nii oluline osa oma pärandist. Analüüsides palvemaju autentsuse ja säilivuse alusel, arutleb autor väljatoodud näidete taustal vabakoguduste pärandi väärtustamise ning selle säilitamise vajalikkuse ja võimalikkuse üle. Käsitletud palvemajad on ja jäävad 19. saj lõpul toimunud Läänemaa usulise ärkamise maamärkideks, meie esivanemate usuelu käegakatsutavaks tõendiks.
Töö eesmärgiks on hoone omanike ja koguduste juhtkondade teadlikkuse tõstmine oma arhitektuuripärandist ning võimaliku koostöö rakendamine hoonete konserveerimisel. Praktilise väljundina pakub töö autor välja arhitektuurse ekspertkomisjoni loomist EEKB Liidu juurde, kellel oleks nõuandev roll palvemajade omanikele erinevates ehituslikes küsimustes. Suurem siht on juhtida targasti tänaseid uuendusi ja muutusi koguduseruumis, et säiliks tasakaal uue ja vana vahel, samuti jääks alles ajalooliselt väärtuslik. Töö on leitav kõigile huvilistele Eesti Kunstiakadeemia digiteegis.

Margarita ise kirjeldab, et kõik sai alguse sellest, kui ta ühel 2019. aasta kevadisel pühapäeval istus Nõmme Baptistikoguduse kirikupingis, ja lastes silmadel ruumist üle käia kerkis ta sees kummaline kahtlus, et selles ruumis on midagi väga olulist puudu.
Mis täpsemalt, see tuleb huvilisel magistritööst juba ise üles leida.