Rännak apostel Pauluse jälgedes

Rait Tõnnori, KUS-i tudeng

Foto: R. Tammo

Seminar korraldas 22.–30. märtsil õppereisi „Pauluse jälgedel“ Kreekasse. Kuna Pauluse kirjad moodustavad suure osa Uuest Testamendist ja valdavalt on need ju kirjutatud tänases Kreekas, kus apostel oma misjonireisidel liikus, siis oli ringreis suur täiendus tema sõnumi lähemaks mõistmiseks. Lisaks piiblialaste teadmiste laiendamisele avardas õppereis pilti ka toonast kreeka-rooma kultuuriruumist. Külastasime Paulusega seostuvaid tuntud linnu nagu Tessaloonika, Korintos, Ateena ja Filippi.

Jumalateenistus jõekaldal

Seminaris olime just tegelenud Pauluse kirjaga filiplastele ja nüüd oli minu jaoks tõeline elamus väisata sealseid väljakaevamisi. Muu hulgas on säilinud lõik kivisillutisega Via Ignatiuse teest, mis ühendas Filippit teiste läheduses olevate linnadega ja mida mööda ka apostel Paulus siia jõudis. Algkristlased kogunenud kodudes. Meil oli aga seal võimalus viibida tõenäoliselt asukohas, kuhu oli jumalateenistuste pidamiseks ehitatud esimene pühakoda. Kirik ehitati praktiliselt kohe peale Milano edikti vastuvõtmist. Sellega andis keiser kristlastele loa kogu Rooma impeeriumis oma Jumalat avalikult ja ilma tagakiusu kartmata teenida. Filiplased kasutasid tekkinud võimaluse ära ja rajasid koheselt oma jumalakoja.
Pühapäeval pidasime reisigrupiga jumalateenistuse ja mälestasime Kristuse surma jõe ääres, kus Paulus kohtus palvepaigas purpurimüüja Lüüdiaga, kellest sai esimene kristlane Euroopas.

Areopaag

Ateenas võisime osa saada põnevast piiblitunnist Areopaagil, kuhu Paulus veeti ja kus ta jutlustas ateenlastele neile veel tundmatust Jumalast.

Mulle oli suureks üllatuseks, et Kreekas on nii palju kloostreid. Meil oli võimalus vaadata ühte paljudest neist, mis asuvad Meteora mäestiku kõrgete kaljude tippudes. Need on rajatud 9. sajandil tagakiusu eest siia põgenenud eremiitide poolt. Esialgu uuristasid nad kaljudesse koopaid, kuhu mahtus elama ainult üks inimene. Pühapäeviti ronisid nad oma redupaikadest välja ja pidasid ühise jumalateenistuse. Hiljem hakkasid nad ehitama juba suuremaid kloostreid kõrgete kaljude otsa, kuhu võõrastel polnud võimalik ligi pääseda. Tänaseks on ehitatud ka trepid, mida mööda saab üles minna, kuid minevikus tõmmati mungad üles korviga.

Reisi muutis eriliselt meeldejäävaks meie giid Voula. Tema teadmised Piiblist, ajaloost, kultuurist ja tänase Kreeka elust olid lihtsalt muljetavaldavad. Ta ei rääkinud meile lihtsalt ajaloos toimunud sündmustest, vaid pidas ühtlasi kaasahaaravaid piiblitunde.
Reisi lõpul oli meil võimalus külastada Kreeka Avatud Piibli Ühingut, kus meile tutvustati noorte laagrikeskust ja ühingu hallatavat hooldekodu. Kuna umbes poole meie reisigrupist moodustasid koorilauljad, siis esitasid nad eakatele kaks vaimulikku laulu, mis tõid nii mõnegi kuulaja silma pisarad. Tööd juhatab seal meie giidi abikaasa Sokratis, kes jagas hämmastavaid lugusid sellest, mida Jumal praegu Kreekas teeb.

Ristiusk jõudis Euroopasse tänu Paulusele, kes nägi öösel taevase nägemuse, kus üks mees kutsus teda Makedooniasse ja ta ei hakanud vaidlema, vaid läks (Ap 16). Apostel ei pruukinud kohe mõista, miks teda seal vajatakse. Aga tagasi vaadates näeme Jumala suurt plaani.
Olgu see julgustuseks ka meile, kui Jumal meid kuhugi saadab, siis ei tarvitse meiegi kõike mõista, aga tema kava on parim.

Jaga lehte