Kristlik noorte juhtide arenguprogramm Futuurum toob juba teist aastat järjest kokku mitmeid andekaid ja jumalakartlikke noori erinevatest Eesti kogudustest. EKB Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari ja LNK koostöös loodud programm on suunatud 17-24 aastastele noortele eesmärgiga võimestada nende ande ja varustada neid praktiliste juhtimisalaste teadmiste ning oskustega. Aastane programm koosneb viiest kahepäevasest kohtumisest, mis sisaldavad nii õpetuslikku osa, praktilisi ülesandeid kui ka ülesehitavat osadusaega nii üksteise kui ka Jumalaga.

Tänavuse Futuurumi kolmas kohtumine toimus 10.-11. oktoobril Tartus ja keskendus meeskonna, mentorluse ja motivatsiooni teemadele. Esimesel päeval oli noortel võimalus 3D koguduse pastori Meego Remmeli ja Seminari rektori Einike Pilli eestvedamisel tutvuda grupicoachingu praktikaga ja saada häid nõuandeid, kuidas individuaalseid mentorvestlusiläbi viia. Üheskoos käsitleti ka meeskonnatöö teemat - analüüsiti erinevaid aspekte, mis iseloomustavad üht suurepärast meeskonda ja jagati omavahel häid tiimitöö kogemusi. Ühine arvamus, et igas kihvtis meeskonnas peab olema ka piisavalt lõbusaid hetki, leidis koheselt tõestust ka Futuurumi grupis, sest päeva teises pooles toimunud meeskonna varjukülgede teemaline improteater pakkus rohkelt naeru ja äratundmisrõõmu kõigile osapooltele. Esimese päeva võttis kokku ülistus- ja tunnistusteõhtu, kus noored said üheskoos Jumalat kiita, jagada võimsaid lugusid Tema juhtimisest ja üksteise eest palvetada.

Kohtumise teisel päeval olid fookuses meeskonna motiveerimine ja tiimitöö raskemad aspektid – konfliktid ning keerulised vestlused. Esimeses sessioonis jagas 3D koguduse liige Mathias Mõttus enda meeskonnatöö kogemusi ja julgustas noori nägema teistes tiimiliikmetes eelkõige nende südant ja vähem oskusi ning teadmisi. Futuurumi viimastes sessioonides võeti luubi alla rasked vestlused, millega iga juht peab varem või hiljem kokku puutuma. Esmalt
uuriti KUSi õppejõud Helina Voogne eestvedamisel erinevaid keerulisi olukordi Piiblis ja seejärel andsid LNK juhataja Sven-Joonatan Siibak ja Einike Pilli näitliku konflitki kaudu noortele väga hea ülevaate punktidest, mida keerulisi vestlusi pidades vältida
ja millele tähelepanu pöörata. Kaks sisutihedat, kuid samas meeleolukat õppepäeva andsid noortele juhtidele palju mõtteainet ja samas ka praktilisi oskusi, mida koheselt oma meeskondades rakendada.

Futuurumi osalejate viimane kodutöö oli seotud koguduse organisatsioonikultuuri analüüsi ja ühe parendava muutuse elluviimisega. Milliseid muudatusi noored ellu viisid?
Järgnevalt toon mõned näited tehtud muudatustest. Oli neid, kes aitasid oma kogudusekaaslastel ühiseid laule paremini laulma õppida. Ave Saarva Viljandi Baptistikogudusest kirjutas: „Ülistuslaule valisime ühislaulmisele nii, et võtsime ühe laulu pruunist laulikust, ühe laulu, mis on natuke kogudusele tuttav ja ühe laulu, mis on pigem uuem. Algul laulsime laulu läbi ja siis hakkasime õpetama. Laulsime aeglases tempos, et saada meloodiast aru ja kui läks juba sujuvamalt, siis hakkasime ka laulu tempot natuke kiiremaks tõstma.

3D kogukonnas otsiti muutusi palvekultuuris. Põhjust, miks muutust vaja on, kirjeldas Elerin Tammel järgmiselt: „Kui mõtlen oma koguduse kultuuri peale, siis märkan tihti kogukondades, et palveajad on üles ehitatud palvesoovide esitamisele ja siis nende eest palvetamisele. Selles pole midagi valet ja halba, aga vahel võime nii unustada, et Jumal ei võlgne meile midagi ja pole meie soovidetäitja, vaid kõikvõimas Kuningas, maailma Looja.”
Muudatus, mis ellu viidi, oli “proovida palves kõigepealt kuulata u. 5min vaikuses, mida Jumal tahab öelda ja mida Ta südamele paneb, palvesoove jagamata. Seejärel öelda palves välja kõik, mis südamele on tulnud. Selliselt palvetades on võimalus eriliselt praktiseerida näiteks prohvetlikku kõnelemist ja ka oma usku proovile panna.

Samuel Axel Maikalu andis oma ülikoolilinna kogukonnagrupis edasi sõnumit: „Me ei saa üles ehitada oma usku vaimustuse peale.“ Nad diskuteerisid selle üle, kuidas kõik vaimustuvad erinevates eluetappides erinevatest asjadest ning ükski vaimustus ei püsi igavesti.

Kristo Toots proovis kõnelejate mitmekesistamise muudatust Tallinna Tehnikaülikooli palvegrupis. Ta kirjutas: “Juhtimise detsentraliseerimine on toonud kaasa vaheldust. Kristo-pärasele Sõna-seletusele ja juhtimisstiilile on lisandunud Katarina-, Viktori-, Toomase-, Naatani- ja Karina-pärasus. Igaüks on saanud koos veedetud aega rikastada oma leidudega Jumala Sõnast, isiklike kogemuste ja temperamendiga. Paljud on jaganud ka tunnistusi oma elust, millest rääkimiseks muidu poleks olnud juhust. Seeläbi oleme üksteist rohkem tundma õppinud ajapiiratusest hoolimata.

Millist muudatust tahaksid Sina oma koguduses näha ja mida oled selle toimumiseks valmis ette võtma?

 

Tekst: Kätlin Tammiste ja Einike Pilli
Fotod: Kadi Tingas

Jaga lehte