Karjane, mitte võidukas sõjapealik. Kui vürst, siis rahuvürst. Vabastaja, mitte vallutaja. Ammugi mitte vangivalvur. Ei ta nõua, vaid annab imeliselt nõu. “Suur on valitsus ja otsatu on rahu,” kuulutab prohvet Jesaja (9:6a) ette Messia saabumisega kaasas käivat meeleolu.
Lõppeva aasta rahutus on meie paljude meeltesse pugenud nagu põhjamaine talvine külm rõskus kontidesse. Kus see rahu siis on? “See ei saa hästi minna,” ütles vanem sõber mulle mõne päeva eest.
Ehk on rahu saladuse võti selles, kellele usaldame oma elu valitsuse? Mida suurem on Jumala valitsus meie elus, seda otsatum on rahu? Kas proovime? Teeme ruumi mitte ainult armsale abitule Jõululapsele, vaid kõigi ajastute Kuningale ja Valitsejale, kelle täitsa teistmoodi valitsusvõim ulatub maailma äärtesse, ka siia pimedasse maailmanurka?
Soovin, et Jõululapse kuninglikkus ja väelisus saaks meie elus neil jõuludel ja uuele aastale vastu minnes suureks. Et kogeksime, kuidas tema valitsus meie elus on suur. Usun, et siis kogeme ka otsatut rahu. Palju enamat kui jõulurahu.
Einike Pilli
