Jumalateenistuse ühtsus
Toivo Pilli
Salemi koguduse jumalateenistus on keskkonnaks vaimulikule kogemusele, mis toob au Jumalale ja aitab inimestel tugevdada oma suhet Jumalaga. See annabki jumalateenistusele sihi ja terviklikkuse.
Aga mida veel silmas pidada ja milliseid praktilisi samme astuda? Mida jumalateenistust planeerides, kaasa teenides ja osaledes taotleda?
Jumalateenistuse osade ühtsus.Läbi kirikuloo on jumalateenistus järginud nelja põhisihti. Need on nagu vundamendile toetuvad tugisambad, mis ei lase hoonel laiali laguneda.
Kõigepealt Jumala austamine. Kohe alguses kutsub laul ja palve meid jätma argised mõtted ja koondama tähelepanu Jumalale. Tänapäeval võib seda ülesannet täita nii ülistus kui ka vaikne mõtisklus.
Seejärel tuleb kogudus Jumala sõna juurde. Pühakirja tekstid ja jutlus tuletavad meelde, mida Jumal on teinud meie heaks ja milleks ta meid julgustab ja varustab.
Kolmandaks on jumalateenistuse põhistruktuuris olulisel kohal Jumala Sõnale vastamine – laulus, palves, teos. Mõnikord saab vastata kohe, mõnikord tuleb oodata kojuminekut või esmaspäeva. Annetamine korjanduskarpi või pangaülekandega on samuti vastus Jumala headusele.
Ja viimaks – läkitus. Õnnistussõnad või lõpulaul ei ole lihtsalt vormel. Kristlasi läkitatakse maailma!
See on esimene viis mõista jumalateenistuse terviklikkust – selle põhiosade kaudu.
Temaatiline ühtsus.Salemi koguduses on eesmärgiks luua ka temaatilist ühtsust. Temaatilist fookust aitavad hoida kirjatekstid, lühemad sõnavõtud, samuti jutlus ja laulud ja palved. Kõik see moodustab parema terviku, kui „laome jumalateenistuse mosaiiki” teadlikult, mitte juhuslikult. Kas laulud toetavad jutluse sõnumit? Aga visuaalsed elemendid? Mõnikord annab tulipunkti jutlusteseeria pealkiri, mõnikord kristlik pühadekalender, mõnikord mingi koguduse elu sündmus. Meeskonna ühtsus.
Me püüame ka meeskonna ühtsuse poole. Meie kirikus ei vii jumalateenistust läbi ainult üks inimene, vaid me järgime meeskondlliku teenimise mudelit. Lauljad, palvetajad, pühakirja lugejad, jutlustajad, helimeeskond, tervitajad uksel, kohviku eest vastutajad, eestpalvetajad, ja muidugi jumalateenistuse juht – kõik nad on väljas ühe eesmärgi nimel. Et teenida Jumalat ja kaasinimesi. Kui olen laulja, ja parasjagu ei laula, siis olen ikkagi meeskonna liige – ma saan palvetada, saan toetada oma kohalolekuga. Kogu meeskond on vaimulikus teenimises. Terve jumalateenistuse aja – ja sageli enne ja pärast seda.
Teatud mõttes aitab terve kogudus kaasa jumalateenistuse teostumisel. Meie meelsus, südamehoiak, abivalmidus – see kõik kujundab jumalateenistust. Me oleme kõik suure meeskonna liikmed, kes on kutsutud preestriteenistusse.
