KUIDAS RÄÄKIDA SUITSIIDIST?
Või õigemini küsides, kuidas aidata enesetapule mõtlevat inimest või lohutada juba lahkunu lähedasi? Kas peidame igaks juhuks pea liiva alla ega ütle midagi? Mida Piibel selle kohta räägib? Kuidas ma tean, et minu pakutav abi teisele haiget ei tee?
Just selliste küsimustega tegelesime 11. jaanuaril KUS-i ruumides toimunud ühepäevasel avatud koolitusel. Külalisõppejõuks oli dr Emanuel Adrian Sarbu Rumeeniast. Osalejad tulid erinevatest inimeste aitamisega tegelevatest eluvaldkondadest: arstid, õpetajad, psühholoogid, vaimulikud, sotsiaaltöötajad ja hingehoidjad. Rääkisime asjadest ausalt: nii, nagu nad päriselus on. Saime uusi teadmisi suitsiidi uurimise ajaloost, enesetapu võimalikest motiividest ning hädasolija aitamise printsiipidest. Lappasime koos Piiblit ning arutasime raskeid teemasid omavahel. Aeg-ajalt viskas õppejõud õhku provotseerivaid küsimusi: just selleks, et me näeksime, kui lai ja mitmetahuline suitsiiditeema tegelikult on. Päeva lõpuks oli kõigil palju uusi mõtteid. Saime julgustust teadmisest, et me ei tegele nende teemadega üksi.
Siin on mõned mind puudutanud mõtted.
- „Me muretseme, et äkki ütleme midagi valesti. Aga ära siis ütlegi midagi. Ole tema jaoks kohal ja kuula teda. See tähendab talle rohkem kui sa arvata oskad.”
- „Iga kord ei õnnestu meil teise enesetappu ära hoida. Aga sinu hoolimine võib aidata muuta tema viimased päevad ja nädalad natuke kergemini talutavaks.”
- „Suitsidaalne inimene on sageli nagu istumas tornis, mille murekivid kipuvad teda kinni müürima. Ta ei näe midagi peale oma valu ning tunneb, et pole enam suuteline elu raskustega toime tulema. Meie ei saa eemaldada tema valu, aga saame vähemalt proovida. Meie poolt saadud natuke hoolimist võib olla ainuke valgus, mis ta pimedas tornis on.”
- Ühel hetkel tuli saalist küsimus, kas enesetapp on „andestamatu patt, mis viib otse põrgusse”? Õppejõud vastas näitega Piiblist: Simson tegi sisuliselt enesetapu, kui ta tõmbas enda peale vilistide jumala templi ja hävitas kõik seesolnud inimesed (Km 16:26-31). Aga kui loeme kirjast heebrealastele usukangelaste nimekirja, leiame sealt teiste hulgast ka Simsoni (He 11:32). Äkki see on meile vihjeks: jätame kohtumõistmise Jumala hooleks ning vaatame pigem, kuidas raskustes olijaid toetada. Mõista on alati raskem kui hukka mõista.
Aitäh korraldajatele huvitava ja sisuka koolituspäeva eest. Kui selliseid võimalusi veel tuleb, osalen kindlasti ise ning soovitan teistelegi.
Jael Puusaag (KUS-i vilistlane ja koolipsühholoog)
