Pingevaba kontrakultuur
GLS konverents toimus Eestis juba 17. korda 7.-8. märtsil, sellest aastast alates Kõrgema Usuteadusliku Seminari konverentsina. Mu sõbrad teevad nalja, et oleks imelik, kui mind sealt ei leiaks. Põhjus on tegelikult lihtne. 2009. aastal läksin esimest korda konverentsile ja see muutis mu elu.
Bill Hybels rääkis Willow Creeki kogudusest ja sellest, mis nad teevad. Järgenud mõtiskluse ajal kõnetas Jumal mind väga selgelt Tallinnasse koguduse rajamise osas. Ma polnud varasemalt nii selgelt kõnetust kogenud ja võtsin väljakutse vastu. Tundus realistlik kunagi vanaduses „asi“ ära teha. Edasine on juba ajalugu ja eelmine aasta tähistasime oma koguduse TAKO-ga (Tallinna Kogukonnad) 10. sünnipäeva.
Minu lugu on tõenäoliselt üks tuhandetest elumuutustest, mida konverents ja sellega seotud liikumine on endaga kaasa toonud. Konverentsi tõlgitakse 60+ keelde üle 120 riigi. Sealsed kõnelejad on maailma tipud – pastorid, teadlased, visionäärid, suurkorporatsioonide juhid ja lihtsad inimesed, kes on läbi vaikse kõnetuse või rahulolematuse asunud maailma muutma.
Esmapilgul tundub see klišeena, aga suured asjad saavad alguse väiksest muutusest. Eriti kui arvestada eestlaslikku tagasihoidlikkust – „ah, mis mina?“. Life Church pastor Craig Groeschel alustas konverentsi mõttega, et kui sul pole milleski kinnisideed, siis ei saa sa ka selles õnnestuda. Jäime oma meeskonnaga pikemalt arutlema ta mõtte üle, et täiuslikkus sünnib äärmustes. Meil kõigil on omad „kiiksud“ või asjad, mille oleme endale kinnisideeks võtnud. Vahel võib tunduda isegi piinlik neid välja öelda. Tegelikult võiksime oma äärmuseid vaadata kui ande Jumalalt ja neis veelgi julgemalt kasvada.
Teise kõneka mõtte võtsin kaasa Amy C. Edmunsoni ettekandest ebaõnnestumise teemal. Tihti arvame, et ebaõnnestumine on lõpp. See on piinlik ja häbiväärne. Vähemalt tunnen ise nii ebaedu juures. Seda lähemalt uurinud professor ütles, et me ei peaks nurjumisi vaatama kui ebaõnnestumist või läbikukkumist, vaid kui uut avastatud viisi, mis ei tööta. Oma igapäevatöös ehituse projektijuhina tuleb mul tihti katsetada ja proovida, et uusi toimivaid lahendusi leida. Kui iga mitte töötavat lahendust ebaeduks pidada, siis tekib motivatsiooni kõrgel hoidmisega tõsiseid probleeme. Uus mittetoimiv lahendus võib olla oluline samm õige ja toimiva lahenduse leidmiseks. Finišisse jõudmiseks tulebki käänuline tee läbi käia.
GLS’il on korduva osavõtjana huvitav samu kõnelejaid uuesti ja jälle kuulata. Nende lugu on tuttav. Mõni nende raamat on kodusel raamaturiiulil. Olles ise läbi tulnud hästi hektilisest aastast, kus meil sündis perre neljas laps, ehitasime kodu, saatsime pereliikme taevakoju ja sai nii oma teenimistöös kui ka karjääris olulised sammud astutud, oli eriline kuulda elulisi näiteid ja julgustust. Mulle meeldib lugeda inimeste elulugusid ja sealt häid nippe oma ellu üle kanda. Craig Groeschel jagas näpunäiteid, kuidas ta oma nädalat planeerib ja mida näiteks kunagi kindlasti ei tee. Megan Fate Marshman tuletas meelde, et homne kujuneb täna. Tahaks ju homme parem, tervem ja produktiivsem olla, aga kui ma täna selleks õigeid valikuid ei tee, siis on homme sama nagu eile või ehk kehvemgi?
Kõige parema ja „soojema“ tunde jättis ameerika filosoofi Dallas Wallardi mõte Jeesuse hoiakute ja ta elu iseloomustamise kohta. Temalt küsiti: „Kuidas sa iseloomustaksid Jeesust ühe sõnaga?“ Ta mõtles korraks, nõjatus toolile ja ütles naeratades: „Pingevaba!“. Tänastes keeristes, kus kõik võtab üha rohkem ja rohkem aega, on eluliselt oluline meelde tuletada Jeesuse hoiakuid. Ta võttis tihti aja, et olla üksinda ja puhata. Seda pingevabadust vajame täna rohkem kui kunagi varem. Jeesuse-kesksus on kontrakultuuri loomine.
Jonatan Lige
Fotod: Kadi Tingas
