Rahu võib olla rõõmus
Kui tudengid Seminari jõulupeo nimeks “Jõulud täis rahu” pakkusid, olin veidi pettunud. Meie jõulupeod olid ikka seikluslikud ja loomingulised olnud. Nagu näiteks eelmise aasta teema “Jõulud nagu filmis”. Aga rahu, see on ju igav, mõtlesin. Tegelikult ei olnud. Oli väga sisukas ja südantsoojendav pidu, kus ei puudunud miski, mis hea jõulupeo juurde käib: laste kingitused ja tegevused, jõululaulud ja -sõnum, küünlasära, korralik õhtusöök ja mandariinid-piparkoogid pealekauba.
Lisaks korraldasid magistrandid põneva Kuldvillaku stiilis viktoriini, kus iga võistlev üliõpilane sai enda meeskonda ühe õppejõu appi küsida. Tudengid olid inspiratsiooni saanud õppejõud Tarmo Toome teoloogiliste sõnade kontrolltööst ning esitasid nüüd ladinakeelseid mõisteid emotikonidena ära arvata. “Tarmo praadis tudengeid, tudengid aga lausa grillisid teda selle eest täna vastu,” kommenteeris hiljem kooli vilistlane Kaarel Väljamäe.
Kaarli jagatud mõtisklus juhtis kuulajad jõuludel inimesena sündiva Jumala, Rahuvürsti juurde. Ta esitas omamoodi mõistatuse, kuidas saab otsatu rahu, mida prohvet Jesaja raamatu 9. peatükis lubatakse, saabuda Vägede Issanda püha vihaga. Ehk just keset ebaõiglust ja ülekohust paneb Jumal on püha vihaga õigluse maksma nende heaks, kellele liiga tehakse? Rahu saabub “mõõgaga”, mille sulam on tehtud korraga tõest ja armastusest, selgitas Kaarel, viidates Uuele Testamendile.
Õigupoolest on rahu vägagi rõõmus, pidin õhtu lõpuks tõdema. Ringi jooksvad lapsed, kaasa võetud sugulased, südamlikud sõnumid, tudengite innukas panustamine ja heameel üksteise nägemisest panid mu õhtu lõpusõnade eel lausa heldima. Ei, elu ei ole alati lihtne. Aga ilma elu väljakutseteta ei oleks võite. Ilma pimeduse ja pika ootuseta poleks sellist rõõmu Messia saabumisest. Rahuvürst, Jõululaps Jeesus kohtabki meid kesk elu reaalsust ja täidab selle otsatu rahu ja rõõmuga. Saagu see meie jõulukogemuseks sel aastal!
Einike Pilli, pildid Elis Tomingas
