Nii reageeris naaberkooli rektor Laur Lilleoja mitmetel kordadel mu hindamise ja lõputöödega tõstatatud teemadele. Oli selge, et ühist arendusseminari on vaja. Kuna Euroopa Liidu rahastust pakkuv KVARA programm toetab kõrghariduse kvaliteedi edendamist vaid siis, kui seda teevad koos vähemalt kaks kooli, tegime mõtte toeks. Ja kuna toetus võimaldas natuke põnevamat koolituskohta, sõitsime Laulasmaale Arvo Pärdi keskusesse. Kutsusime kaasa ka Usuteaduste Instituudi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna rahva, kellest esimesed jõudsidki kohale.
Mille üle siis teoloogiliste koolide õppejõud ja juhtkonnad arutasid? Nimetasime, et üliõpilased tahavad väga saada häid hindeid – vahest muutub see tähtsamakski kui õppimine ise. See teeb tehisaru väärkasutamise kiusatuse veelgi suuremaks, eriti kui see kombineerub vähese kogemuse ja piiratud ajavarudega. Tõdesime, et ega selle vastu aita muud kui suulised eksamid ja pliiatsi-paberiga tehtavad kirjatööd klassiruumis. Arutasime, et lõputööde puhul ei saada enam retsensiooni ette – vastused oponendi küsimustele kohapeal näitavad, kui tuttavad lõpetajad omaenda tööga on. Ja kindlasti pikendame kaitsmisel arutelu osa. Muidugi rääkisime ka sellest, et teoloogilistel koolidel on oma eripära – õpitut tuleb tunnetada sügavuti ja “ülespoole”, tõeliseks õppimiseks pole olemas kiirteid ega otsesõite.
Kõik koolid rääkisid igatsusest, et meil oleks rohkem nooremaid õppejõude, juhendajaid ja üliõpilasi – teoloogiliste koolide õppijate keskmine vanus on üsna kõrge. Juba eelmisest aastast on traditsioon, et vahetame metodistide kooliga kaitsmiskomisjoni liikmeid – nii on väiksem oht ka tuttavaid lõpetajaid liiga kõrgelt hinnata. Tegu oli imeilusas keskkonnas toimunud hästi praktilise koolitusega, kus oli aega ka ühises kohvilauas muljeid vahetada, keskusega tutvuda ning lõpuks oma kooli järgmisi samme arutada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on see alles üks esimesi samme nelja teoloogiat õpetava kooli koostööprogrammist. Sest mured on meil ju samasugused!
Einike Pilli
Kommentaar osalejalt:
“On hea ja vajalik aeg-ajalt ühe maa ja rahva usuteaduse arendajatel omavahel kokku saada ning jagada rõõmu ja muresid, mis meid ühendavad. Adusime adumiajastu väljakutseid. Samas vakatusime ühiseks palveks ja süvenesime tintinnabuli kaksikhelide maailma.”
