Kes me oleme?

Riikliku tunnustusega kahetasemeline rakenduskõrgkool, kus õpitakse, arenetakse ja luuakse uut “koguduste kasuks ja kasvuks”. Kool on oma olemuselt hariduskeskus. Kahetasemeline kõrgharidus, uued noored õppejõud, piiblikool ja noorte juhtide programm, lühikursused ja kärjed, rääkimata õppematerjalide loomisest ja kirjanduse väljaandmisest – on kõik osa meie kooli igapäevast ja tegutsemisest. Sisuline fookus vabakiriklikule teoloogiale ja identiteedile annab seminarile oma näo. Just seda silmas pidades rikastab KUS Eesti teoloogilist pilti – mõtestades kristlikku elu, jumalateenistust, piiblimõistmist ja suhteid ühiskonnaga vabakiriklikust vaatenurgast. Laienenud on nii Eesti-sisene kui rahvusvaheline koostöö – KUS pole mitte ainult vastuvõtja ja saaja, vaid ka panustaja ja andja rollis.

Kooli lugu

Kõrgem Usuteaduslik Seminar taasavati 1989. aastal, kohe kui nõukogude Eestis see võimalikuks osutus. Iseseisva Eesti Vabariigi taastamiseni oli veel paar aastat. Siiski ei rajatud seminari päris tühjale kohale. Me kõik seisame oma eelkäijate õlgadel. Isegi õppeasutused.

Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar avas uksed kevadel 1922, võttes vastu esimesed õppurid, kelle hulgas oli nii naisi kui mehi. Kooli direktoriks oli rahvusvaheliselt tuntud Adam Podin, kes elas ja töötas baptisti vaimulikuna Keilas. Seal alustaski seminar, olles esimeseks süstemaatilist usuteaduslikku haridust andvaks vabakiriklikuks õppeasutuseks Eestis. 1938. aastal hakkas seminari juhtima magister Osvald Tärk, kes oli hariduse saanud USA-s. Selleks ajaks oli kool – nüüd nimega Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar – saanud oma maja Tallinnas.

Kahjuks suleti vaimulikke koolitav õppeasutus 1940. aastal nõukogude ateistliku võimu käsul. Kuid lugu ei kadunud, vaid suunas uut vaimulike ja kaastööliste põlvkonda: inspireeris iseõppimist, julgustas avama poolsalajasi kaugõppekursuseid 1956-1960, motiveeris looma mitteformaalseid õppegruppe ja endistele õppejõududele eksameidki sooritama. Mingis seletamatus lootuses säilitati seminari raamatuid ja protokollikausta Kohila baptisti palvemaja pööningul. 1970. aastate lõpul õnnestus Eestist saata Saksa DV-sse usuteadust õppima kolm pastorit: Peeter Roosimaa, Ermo Jürma ja Joosep Tammo. Neist said hiljem taasavatud seminari õppejõud.

Viimaste, 35+ tegevusaasta toetuspunkt on kahtlemata seminari varasem lugu. Kuid seminar ei ammuta jõudu ainult minevikust. Tänaseks on Kõrgem Usuteaduslik Seminar ehk lühendatult KUS arenenud kogudustega tihedat koostööd tegevaks ja akadeemiliselt arvestatavaks õppeasutuseks. Selle lõpetajad ja õpetajad töötavad kaasa kogudustes ja ühiskonnas väga erinevatel positsioonidel ning annavad oma teenimisega tähenduse kõigele, milleks kool on ellu kutsutud. Lugu jätkub…

100 aastat Seminari

Dokumentaalfilm "Vastuvoolu - 100 aastat teoloogilist seminari"

DOKUMENTAALFILM
Vastuvoolu – 100 aastat teoloogilist seminari

100 aastat on nii pikk aeg, et algus läheb kergesti meelest. Seepärast püüdsime pilte, meenutusi ja inimesi videosse kokku panna. Ei saa öelda, et Seminari 100 aastat on kerged olnud. Algul tuli leida õppejõude ning õpilasi, nõukogude ajal pidi olema loominguline õppevormidega ning peale 1989ndat aastat on suurimad murekohad olnud finantsid ja akrediteerimine. Ometi oleme Jumala abiga siia jõudnud ja paremas kohas kui kunagi varem. Mis siis, kui vastuvoolu ujumine ongi see, mis teeb tugevaks? Igal juhul saate seda filmi vaadates ülevaate Jumala tegutsemisest ühe väikese kooli loos. Kui ta on selle ime teinud, siis miks ei peaks ta järgmisi tegema?

Ülevaade sündmustest

Seminar 100 sündmused 4.-6. märtsil 2022 olid täis palju rõõmu, mälestusi, head muusikat, kohtumisi, vestluseid, emotsioone ja paljut veel, mida Jumala heldusele üheskoos tagasi vaadates kohata võib.

100 aastat Jumala headust - tekstiline meenutus

„Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal,kelle lootus on Issanda peale“, (Ps 146:5) luges Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari esimene direktor oma jutluse tekstiks avaaktusel, mis toimus 5. märtsil 1922. a Keilas. Sedasama teksti lugesime Lauluväljaku klaassaalis laupäeval, 5. märtsil 2022. a. Lugejaks oli usuteadusliku seminari värske vilistlane, Oleviste koguduse pastor Rait Tõnnori. See lootus Issanda peale on seminari kandnud läbi 100 aasta. Jumala headust oleme kogenud ja seda tähistasime ka 100. aastapäeva nädalavahetusel.

Juubeliüritused algasid reedel seminari ruumides Koskla tänaval muusika, osaduse ja mälestustega. Kadri Hunt, Taavo Remmel, Tiit Kalluste ja Marek Talts (vilistlane) julgustasid ja tegid hardaks ühekorraga. „Sometimes I feel like a motherless child,“ helises vanade palvelaulude vahele, mida Kadri oma vanaema palveraamatust laulis. Nende vahele kõlasid usujulged „Jeeses, ta on vastus“ ja „Vaimus me saanud üheks.“ Ühel hetkel märkasin, et rahvas laulis mitmehäälselt kaasa. Laulust sai palve ja palvest laul. Mälestusi jagasid endised rektorid ja õppijad. Oli nii humoorikaid kui tõsiseid mälestusi, oli lugusid Jumala imedest ja tähendusrikastest suhetest. Palju tänupõhjuseid! Päeva lõpetasid Peeter Tamm ja Margus Kask ühise laulu-palvusega. Tõepoolest, sel õhtul saime Vaimus, laulus ja palves uuesti ühendatud Jumala rahvana.

Laupäeva hommikuks oli meiega liitunud kaks väliskülalist seminari partnerkoolidest – Elstali teoloogilisest seminarist rektor Michael Kisskalt ning Norra teoloogia ja juhtimise koolist õppejõud Tommy Davidsson. Kohal olid taasavatud seminari seitsmest rektorist kuus ning muidugi EKB liidu president Erki Tamm ning vanematekogu esimees Joosep Tammo. Kogunesime lauluväljaku klaassaalis, mis pakkus avarat vaadet merele.

Päeva avas konverents „Tarkus hüüab tänavail“, milles pealkirja iga sõna aitas lahti mõtestada üks ettekandja: Mikael Raihhelgauz (seminari arendusjuht), Joosep Tammo ja Michael Kisskalt. Sellele järgnenud Meego Remmeli juhitud paneeldiskussiooni küsimused olid keerukad isegi neile kolmele targale mehele, aga koos leiti vastused üles. Peale pisikest pausi toimusid intervjuud nelja rektoriga: Toivo ja Einike Pilli, Peeter Roosimaa ja Ermo Jürma. Kõik neli tunnistasid Jumala headusest ja imedest, mida nad on kogenud seminari juhtides.

Sellele järgnenud piduliku jumalateenistuse muusikud oli kogunud kokku seminari tiimi liige ja ülistusvaldkonna eestvedaja Ragne Kivimets. Eri koguduste noored ja veidi vanemad muusikud, nende seas mõned vilistlased ja üliõpilased, kutsusid meid üheskoos kaasa Jumalat tänama. Videotervituses julgustas meid Euroopa Baptistiföderatsiooni president Stefan Gisiger, kes oli pidanud kahjuks koroonaviiruse tõttu koju jääma. Pidupäeva jutluse pidas Erki Tamm, kes ütles selgitas, kuidas leitakse uusi töötegijaid – neile vaadatakse kõigepealt otsa armastuses nagu Jeesus seda rikka mehega tegi. Ning siis julgustatakse neid järgmine samm astuma. „Ka suurte meeste teekonna alguses oli keegi, kes neid märkas, kes kutsus. Näiteks Osvald Tärgile leidis õpinguvõimalused USA-s Adam Podin,“ tõi Erki näite.

Päeva lõpuosas tänasime eelmisi rektoreid, toetajaid ja liidu juhte. Tervitusi tõid külalised Tartu Ülikooli usuteaduskonnast (Urmas Nõmmik) ja Usuteaduse Instituudist (Randar Tasmuth), oma tervituse saatis Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor Külli Tõniste. Piibliseltsi esindajad kinkisid väärika suure Piibli ja Elva koguduse pastor vajaliku 5-osalise Uue Testamendi alase teatmeteose. Suur tänu kõigile! Päev lõppes dokumentaalfilmi esilinastusega, mis võtab kokku seminari 100-aastase loo läbi Jumala headuse perspektiivi.

Nagu ikka, peab suuri sündmusi kolm päeva järjest tähistama. Pühapäeval toimus juubelijumalateenistus Keila baptistikoguduse palvelas. Tervitama oli tulnud linnapea Enno Fels, seminari esimesest aktusest rääkis pikemalt Merike Meri, oma õppimiskogemusest jagas tudeng Aris Sepp ja jutluse pidas rektor Einike Pilli. „Teoloogilist kooli võib võrrelda õunapuuaiaga. Siia on erinevatel aegadel istutatud ja selle vilju on söödud näljaaegadel. Vilja ei näe ega maitse alati need, kes istutavad. Ja see, mida meie istutame, jääb paljuski järgmistele,“ kirjeldas Einike kooli juhtimisel kogetut.

Peale ühist tordisöömist kogunesime veel Karjaküla kalmistul, et panna lilled kooli esimese juhi Adam Podini ja tema naise Emilie hauale. Need esimeste „õunapuude“ istutajad puhaksid juba, aga meie sõitsime igaüks oma ülesannete juurde. Ikka selleks, et hea Jumala abiga istutada veel õunapuid, nii palju ja nii kaua kui võimalik. Ikka selleks, et nende vili ulatuks igavikkudeni välja.

Tekst: Einike Pilli Fotod: Elerin Tammel, Erki Tamm

Reede õhtu

Kohviku- ja mälestusteõhtu

Juubeliüritused algasid reedel muusika, osaduse ja mälestustega. Musitseerisid Kadri Hunt, Taavo Remmel, Tiit Kalluste ja Marek Talts. Oma mälestusi jagasid seminari rektorid ja vilistlased.

Laupäev

Konverents “Tarkus hüüab tänavail” ja jumalateenistus

Päeva avas konverents „Tarkus hüüab tänavail“, milles pealkirja iga sõna aitas lahti mõtestada üks ettekandja.
Pidupäeva jumalateenistuse jutluse pidas Erki Tamm.