Einike Pilli (EP): Oktoobrikuu viimasel päeval, kui vähemalt Tartus oli hommikul maa hallast
valge, asusime teele. Tutvumisringi polnud vaja, olime kõik vanad sõbrad ja tööd tehes mitu
liitrit kohvi koos ära joonud. Aga ilmselt võime kõik peale reisi lõppemist öelda, et
õppimisime üksteist ja ehk veel enam iseennast sellel reisil uuest küljest tundma. Aga
ametlikult läksime ikkagi Iisraeliga tutvuma ja siin oli, mida õppida! Oma reisimuljeid jagavad
Meego Remmel (MR), Kaisa Tamme (Kaisa), Helina Voogne (HV), Kadi Tingas (Kadi), Peeter
Tamm (PT) ja Karl Tõnne (Karl). Reisil olid veel kaasas Helle Liht, Sven-Joonatan Siibak ja
Timoteos Pilli.

MR: Plaanisime seminari tiimiga ühist reisi Iisraeli juba enne seda, kui puhkes üleilmne
pandeemia. Nüüd, kolm aastat hiljem õnnestus kauaoodatud õppereis teoks teha. Tõsi,
minu jaoks polnud see sugugi esimene Püha Maa külastus. Seda enam olin rõõmus nende
üle, kellele saime tutvustada piiblilugudega seotud paiku ja ajaloosündmusi esmakordselt.
Mulle endale oli esmakogemuseks kiigata Jumala rahva patriarhide-matriarhide haudu
Hebronis, samuti teha tutvust maailma vanima monumentaalarhitektuuri näite ja kiviehitise
- Jeeriko torniga, rääkimata üheskoos üles Masada rünkale rühkimisest või
tähendusrikastest vestlustest nähtu ja kuulduga seotud piiblitekstide ja elamuste jagamisel.

PT: Esimene vaade Õlimäelt Jeruusalemmale jääb kauaks meelde. Samal hommikul luges
toakaaslane Meego palvekalendrist - Js 62, 1-12. Siis läksime õue. Loetud salmid ja silme ees
avanev vaade täiendasid teineteist. Hämmeldust tekitas meid kõikjal ümbritsev ja kõnetav
Piiblilugu. Templi väljakaevamistel on jõutud isegi Saalomoni templi ruumideni. Ja teisal oli
näha lõik II templi esisest tänavast piki läänemüüri. Üllatas Kapernauma asula väiksus.
Sünagoogi varemed, mis on ehitatud Jeesuse-aegse sünagoogi kohale, on vaevalt 150 meetri
kaugusel Peetruse majast. Täpsemalt, väikese pühakoja varemetest, mis tema kunagise
maja kohale oli ehitatud. Tähendusega kive - olgu müüride, sillutise või hoonete osadena -
on Pühal maal rohkem kui suudab kokku lugeda.

Kaisa: Minu jaoks oli tegemist esimest korda Iisraeli reisimisega. Ootused olid kõrged.
Siinkohal kasutan võimalust tänada reisijuhte, kes meie piiratud aja Iisraelis väga sisukalt
täita oskasid. Jõudsime näha erinevaid linnu ja asulaid väga erinevates piirkondades ning
külastada mitmeid tuntud paiku ja vaatamisväärsusi, aga käisime ka kohtades, kuhu ehk
keskmine turist alati jõuda ei pruugi. Iisraeli näol on tegu väga mitmekesise ja erinäolise
riigiga, mille erilisusest oli hea meel osa saada.

HV: Olles käinud Pauluse jälgi ajamas Kreekas ja Ilmutuse raamatu kogudusi otsimas Türgis,
oli Iisraeli külastusest samamoodi suur abi ühe ajaliselt ja kultuuriliselt kauge ajastu pisutki
lähemale toomiseks.

Kaisa: Kõige suurem õppimiskogemus selle reisi kontekstis oli uus perspektiiv, mis tekkis
nendes paikades viibimisega, kus Jeesus elas ja tegutses. Olen peale reisi tajunud, et näiteks
evangeeliumide ja apostlite tegude raamatut, aga miks mitte ka ülejäänud Piibli raamatuid
lugedes on vaatenurk hoopis avaram. Kõikide kristlaseks oldud aastate jooksul Piiblit
lugedes ei ole osanud loetavale juurde mõelda nüansse, mis Iisraelis kohapeal viibides end
väga selgelt ilmutasid ning edaspidi minu Piiblilugemist kindlasti saadavad.

EP: Jeruusalemmas peatusime birgitiinide juures kloostris. Õlimäe jalamil asuvas suure aiaga
ümbritsetud majas tundsime ennast koduselt. Kui mitmel pool söögikohtades osutusid
hinnad kallimaks kui algul kokku lepitud, siis nunnadega juhtus täpselt vastupidine. Lisaks
neile kohtusime nunnade hommikulauas läti katoliiklastega, saksa naisega, taanlaste ja
hollandlastega. Meie autojuhid Helle ja Meego pidi harjuma ka kohaliku sõidustiiliga, kus
signaaliga edastati tervet hulka sõnumeid: “lasen su läbi”, “ettevaatust, ma lähen”, “hakka
juba minema” ja “miks sa nii tegid?!”.
Esimese ja viimase täispäeva veetsime Jeruusalemmas. Palvetasime Nutumüüri ääres ja
kõndisime Via Dolorosal, jalutasime juudi, armeenia, kristlaste ja moslemi linnaosades,
rõõmustasime Jeesuse ülestõusmisest kahes võimalikus hauakohas, kõndisime maa-alustes
ja maasisestes käikudes. Viimane osutus eriti põnevaks – kui kuningas Hiskija poolt ehitatud
mitmetuhande-aastassesse kanalisse sisenesime, ei uskunud me, et seal päriselt vett võib
olla. Aga oli ja lausa 70 sendi kõrguseni! Nii me seal rändasime iidseid radu, lauldes “Kui
pühad koos kõik marsivad”. Petlemmas käisime Jeesuse sünnikirikus ning pärast nägime
parasjagu vaeva, et linnast välja saada – nii keeruliseks on palestiinlastel tehtud juudi
aladele minna, et isegi turistid ei saa õhtul välja.

Karl: Iisraeli reisi jooksul sain aimu sellest, kui palju keerulisemasse olukorda kui oleksin
arvanud, võib religioon ja teoloogilised arusaamad inimesi asetada. Iisraeli ja Palestiina
vahelisele pingeväljale ei tundu olevat ühtegi inimlikku lahendust. Kompromissidele jäetakse
ruumi minimaalselt. Tundub, et ainult usk Jeesusesse nendes vähestes kohtades nagu
Naatsareti ja Petlemma Piiblikolledžid, on loonud muutust, mis on üle inimlike arusaamade
ja kandmas head vilja.

Kadi: Iisraeli reis tekitas vastakaid tundeid - üheltpoolt põnev näha Jeesuse tegutsemise
elukeskkonda ja kultuuri, teisalt segadus ja kurbus Iisraeli ja Palestiina olukorra osas. Nägin
inimeste elusid, mis nõretasid religioonist, kuid ometi Jeesusest poleks nad justkui midagi
kuulnud. Tegi alandlikuks teadmine, et Jeesus on loonud tee kõigi jaoks ning õnneks ka seda
paistis siin ja seal: ristimised Jordani ääres, mitmete rahvaste teenistused „Haua aia“ alal.
Rääkimata seltskonnast, kellega koos seda teekond läbisime.

HV: Mind pisut häiris, et iga Jeesusega seotud olulisema koha kohale oli ehitatud kulda ja
karda täis katedraal, mis minu jaoks mõjusid kultuurilise ebakõlana. Samas annavad need
kulda ja kauneid värve täis olnud katedraalid edasi oma lugu, mis meile samuti korda võiks
minna. Isegi üks 18. sajandist samal kohal olnud redel Püha Haua kiriku rõdul on kõnekas
detail sealsete religioossete paikade ja tegelikult ka kogu Iisaeli olukorra
keerukusest. Meelde jäidki kohtumised inimestega, kes kogu selle poliitilise, religioosse ja
sotsiaalse sasipuntra keskel peavad igapäev elama, ja kes hoolimata kogetud ebaõiglusest
oskavad armastada oma naabrit.

Karl: Iisrael oli meie õppereisi sihtkohana mitmetpidi üllatav ja meeldejääv kogemus. Ühelt
poolt oma väga keerulise poliitilise olukorra, sotsiaalsete pingete ja segregatsiooni näol, kuid
teiselt poolt ka väga rikkaliku ajaloo-, kultuuri- ja looduskogemusena. Eriliselt jäid meelde
kohtumised kohalikega. Naatseretis kohtusime sealse Piiblikolledzi juhtidega, kes on Iisraelis
elavad araablased. Nad on oma riigis sotsiaal-poliitilises mõttes päris kehvas kohas, kuid nad teenivad oma kogukonda ja noori juhte sügava pühendumise ja armastusega, pakkudes
sealjuures tipptasemel kõrgkooli õpet.
Teine tore kohtumine oli pühapäevasel teenistusel Ida-Jeruusalemma Rahvusvahelises
Koguduses. Armsa oliivisaluga aia keskel oli väike kogudusehoone, kus leidus inimesi üle
maailma - Piibliõpetlane, pastor ja tema abikaasa USAst, keskealine paar Singapurist,
palestiinlasest Petlemma Piiblikolledži rajaja, perekond Aafrikast ja mitmeid teisi. Väga
eriline ja tänulikuks tegev on kohata inimesi, kes mõtlevad meiega sarnaselt, kuid teenivad
Jumalat meie jaoks täiesti teistsuguses  ja võõras kultuuriruumis.

PT: Usuliselt pühendunud inimeste kontsentratsioon ühe pinnaühiku kohta oli üllatav.
Inimesi tuli ja läks pidevalt. Meie ise nende hulgas. Külastatud paigad ja hooned aga jäävad.
Nad on meile tähendusrikkad, kuna usuisad ja -emad on neis paigus elanud ja oma usku
väljendanud. Seal elasid ka need, kes kuulsid, nägid ja järgisid Jeesust, kes kõndis samadel
tänavatel ja õpetas praegu varemeteks vajunud sünagoogides. Seal olles tajusin, et aja
tähendus teisenes.

Karl: Oli suur privileeg käia “Jeesuse jälgedes“. Füüsiline Piiblipaikade külastamine andis
isiklikule usule uue dimensiooni, aidates näiteks mõista, millised olid Piiblis tegelikud
vahemaad kohtade vahel, milline oli Iisrael looduslikult ja geograafiliselt ning kuidas ka
sealne kliima kõike mõjutas. Piiblilugemine pole minu jaoks ilmselt enam kunagi sama, mis
ta oli enne!

MR: Antud õppereis aitas taas paremini mõista, kuivõrd ajaloolised ja ajakohased on
piiblilood, millest võime lugeda ja õppida nii Vana kui Uue Testamendi lehekülgedelt. Samas
õppisime üheskoos reisides seminari tiimi ja omavahelist koostööd paremini tundma,
armastama, hoidma ja teenima. Ja seda kõike enama nimel kui me ise.

EP: Meie reisirutiiniks olid igaõhtused jagamised sellest, kuidas oli Jumal kõnetanud, mida
olime õppinud. Ühel õhtul sõnastati kogemus: “Piibel sai mustvalgest värviliseks.”