EKB liidu aastakonverentsi „laupäeval“ kutsus seminar oma vilistlasi, üliõpilasi, õppejõude, toetajaid ja kõiki ülejäänud sõpru üheskoos Kadrioru parki piknikku pidama. Nii tore oli jälle kokku saada, kätt anda ja kallistada! Ega õhtul suurt programmi polnudki – maitsti Ulvi Põllu valmistatud head-paremat (näiteks peekonisse keeratud porgandeid ja imehead purgimagustoitu), joodi Borjomi, uudistati üksteise käekäigu järele ning nauditi ilusat õhtut.

Üks kavaelement ikka oli – peale pooleteise-aastast ootamist oli Eestisse jõudnud me hea sõber Bill Ankerberg Californiast. Seminari arendusjuht Mikael Raihhelgauz küsis Billilt igasuguseid küsimusi elu ja teoloogia kohta. „Ma ei ole kohanud ühtegi ebameeldivat eestlast,“ vastas Bill küsimusele, miks ta siia ikka ja jälle tagasi tuleb. Ning nentis, et ega teoloogilises koolis kõikideks elu ja teenimise olukordadeks ette ei valmistata, aga tööriistad antakse küll. Ja nendega saab hakkama väga erinevates olukordades.

Seminari sõprade suvine piknik on kujunemas omalaadseks traditsiooniks. Seminari noor õppejõud Sven-Joonatan Siibak võrdles kokkutulekut suvefestivaliga. Rahvast oli küll veidi vähem, aga kohtumisrõõm inimestega kaugemalt ja lähemalt, Ida-Virumaalt ja Hiiumaalt, Valgast ja Saaremaalt oli täpselt sama suur. Aitäh kõigile, kes tulid ja kes end endiselt meie sõpradeks peavad.

Järgmiste kohtumisteni!