Kunst ei ole ainult ilus vaatepilt. See on omaette keel, mis suudab väljendada seda, mida sõnad üksi ei suuda. See magistriõppe valikaine avab, kuidas kujutav kunst on läbi ajaloo kandnud edasi kristlikku teoloogilist pärandit, ja annab sulle tööriistad kunstiliste kujundite ning sakraalsete sümbolite mõtestamiseks.

Mida sa õpid:

• Kirjeldama kujutava kunsti rolli kristliku teoloogilise pärandi kujunemisel ja edasiandmisel
• Eristama teoloogilistest kriteeriumidest lähtudes ikooni ja iidolit
• Analüüsima kunstiliste kujundite ja sakraalsete sümbolite tähendust teoloogias ning kunstilise väljendusviisi panust teoloogiliste mõistete avamisse ja edastamisse

Kursus käsitleb:

Looja, loomingu, keele ja dialoogi mõisteid, ülimale osutamist kunstikeeles (Paul Tillich), maalikunsti keelt ja ikoonikunsti, fotokunsti dialoogi vaatajaga, filmikunsti keelt, teatri ja näitekunsti väljendusvõimalusi ning kehalist ja tantsulist eneseväljendust (perihorees).

Kursuse käigus analüüsid ühte 21. sajandil loodud eestimaist teost (raamat, teatritükk, film, helitöö või kujutav kunst), mis osutab Ülimale, tuginedes Umberto Eco, Hans Küngi, Ivana Noble, Paul Tillichi ja Marek Volti mõtetele. Analüüsi esitled slaididega ning arutled selle üle kaastudengitega. Nii saad kogemuse, kuidas kunst ja teoloogia päriselt dialoogi astuvad.

Külalisõpetajatena räägivad oma valdkonna keelest ja dialoogist:

Aapo Pukk – kirjutamine
Elerin Tõnne – valguskunst ja värvid
Margo Kõlar – helikeel ja muusika
Valdur Rosenvald – fotokunst
Martti Helde – filmikunst
Lembit Peterson – teater ja näitekunst
Külli Hansen – kehaline ja tantsuline eneseväljendus

Nii saad kursuse jooksul kuulda päris praktikute käest, kuidas nende kunstikeel ja usk omavahel dialoogi astuvad.