Nagu konverentsil ikka, oli ettekandeid, paneeldiskussioone, seminare ja küsimuste esitamise võimalusi. Mis polnud tavapärane, oli ausus ja haavatavus, kuidas neist keerulistest teemadest räägiti. Kiusatused pole võõrad meist kellelgi, saime aru. Samavõrd vajame kõik Jumala abi ja armu. Keegi meist ei tule muinasjutuperekondadest ja ikkagi oleme rõõmsad, et Jumala abiga on koos püsitud. Abielu ei tähenda sugugi alati kestvat naudingut ega igapäevast teineteisemõistmist. Tuleb rääkida, luua lähedust, avada ennast – ikka ja uuesti. Ning anda ja paluda andeks.

Kõlama jäi, et kõige olulisem suhe me elus on ikkagi suhe Kristusega. See sõnum on oluline neile, kelle lootus abielluda hakkab kustuma; neile, kelle seksuaalne orientatsioon pole vastassoo poole ja neile, kelle abielus tuleb ette suuremaid katsumusi ja keerukusi. Me kõik saame tulla oma küsimustega Jumala juurde, paluda Tema abi ja armu.