Viimase, koroona-aasta jooksul on enamik suuremaid kogudusi küsinud, kuidas hoida inimestega kontakti, kui kokku tulla ei tohi. Huumoriga pooleks võib öelda, et tehnikavõimekusega inimesed on muutunud vähemalt sama oluliseks kui sisu loovad vaimulikud ja ilmikud.
Milliseid lahendusi on leidnud kolm erinevat konfessiooni – EAÕK, EEKBL ja EELK, sellest Sander Saardi loodud põnev dokumentaalfilm räägibki. Näeme oma silmaga, kuidas ja mille abil ülekandeid tehakse ning inimestega kontakti hoitakse.
Aga film õpetab ka palju muud. Näiteks seda, kuidas ühele ja samale küsimusele – mida teha armulaua ehk leivamurdmisega – vastatakse kolmes konfessioonis igaühes erimoodi. Vaatajatele jääb kodutööks välja uurida, milline on teoloogia, mis neid erisusi põhjendab.
Ega me ei tea, mis pilguga me mõne aasta pärast sellele, teisel koroona-aastal vändatud filmile tagasi vaatame. Aga üks on kindel – Jumala ja heade kaastöölistega koos otsitud ja leitud lahendused ei jäta meid kunagi lootusetusse olukorda. Kui ka kõik me ümber muutub, siis see lootus jääb.
Hea meel on ka sellest, et kuigi lahendame eri konfessioonidena asju veidi erinevalt, usume sama Jumalat. Teda, kes on kontaktis meiega oma Vaimu läbi ning kes läkitab meidki – kohal olema, kuulama ja kuulutama. Kasvõi ekraanide vahendusel.
Filmi valmimist on rahastanud Siseministeerium ning teostamist eest vedanud Kõrgem Usuteaduslik Seminar.
